Heips!
Nagu lubatud sai kirjutan eraldi veidi esimeste nädalate ülikooli elust, siinsest süsteemist ja ühikamelust.
Üldiselt algas minu jaoks siinne ülikoolielu isegi varem kui siia jõudmine. Nimelt pidin juba kevadel igasugu andmeid ja dokumente ülikooli süsteemi üles laadima ja toimusid ka 3 videokonverentsi, mille käigus meile kohalikud õpilasrände tiimi liikmed rääkisid üldiselt Moskvas elust ja HSE ülikoolis õppimisest ning ainete valimisest. Selles mõttes oli hästi meeldiv, et infovahetus ülikooliga oli tihe ja ka meili teel oldi suvi läbi hästi kättesaadav.
Tegelikult pidin Moskva tulema 21. augustiks, sest siis algas 3-päevane Orientation Session. Põhimõtteliselt oli tegu üritusega, mille käigus toimusid erinevad seminarid ülikooli elukorralduse, õppimise, õppeainete valmise jms kohta. Teine ja mitte väiksem rõhk oli pandud omavahel tutvumisele. Lisaks muule tutvustati meile kohaliku ESN tiimi ja ürituste sarja, millega nüüd iganädalalselt kokku puutume. Põhimõtteliselt ESN on organisatsioon, mis on mitmetes riikides, ka siin. ESN korraldab palju erinevaid üritusi üliõpilastele, korraldajad ise on vabatahtlikud. Vähemalt siinne ESN tiim on küll siiani väga vahva olnud. Nad organiseerisid meile juab siiani 2 väga vahvat trippi Mosvast välja poole (Sergeyev Posad, Koskovo mõis). Lisaks on tulemas veel tripid St Peterburgi, Kaasani ja Murmanski, ootan huviga 🙂 Kolmapäeviti toimuvad keele tandemid, et saaksime vene keelt harjutada mõnusas seltskonnas.
HSE (Kõrgem Majanduskool)
HSE on üks uusimaid, aga samas suuremaid ülikoole Moskvas (suuremaid ülikoole on siin 10 ringi, kokku umbes 100 ringis). HSEsed loetakse üheks uuendusmeelsemaks ülikooliks, millest tulenevalt on siin rohkelt välisüliõpilasi ja õppejõude. Samuti torkab ülikool silma keskkonna ja poliit aktivistidest õpilastega, mitmetel õpilastel on erinevate meeleavalduste käigus rinda pista tulnud politseiga. Aga erinevalt paljudest teistest ülikoolidest HSE ei pidavat selle eest üliõpilast välja viskama.
Õppekorraldus
Kuigi jõudsin siia juba 21. august algas ülikool ametlikult alates 1. septembrist. Seda muidugi vaid ametlikult, tegelikult 2 esimest nädalat ma eriti kusagil loengus käima ei pidanud, kui siis korra nädalas. Tegelikult süsteemi poolest on siin ainete valimine lahendatud veidi teisiti kui Eestis, nimelt on kuni 20. augustini on nö shopping period, selle käigus saab õpilane käia erinevates loengutes ja vaadata, mis meeldib ja mis ei. Kuni 20. augustini saab õpilane kohalikus ülikooli õppesüsteemis (LMS) aineid juurde lisada ja kustutada ilma mingeid eri avaldusi tegemata. Samas süsteem ise on selle poolest selline keeruline, et nielt iga õppeaine jaoks on mingisugune ülemlimiit olemas ja tavaliselt on see alati umbes 5 õpilast (mul pole õrna aimu ka, miks see nii väike on, juba meid välisüliõpilasi on kokku umbes 250). Igatahes kui nende 5 õnneliku sekka sattuda ei õnnetunud pidi õpetaja või osakonna manageriga meili teel ühendust võtma. Kokkuvõttes õnnestus mul ennast soovitud tundi LMS süsteemi kaudu otse registreerida vaid ühele õppeainele, kõigil muudel juhtudel kirjutasin head mitu meili, millele vaid vahest vastati. Kokkuvõttes sai tüütult palju meile saadatud ja mõned korrad personaalselt rääkimaski käidud. Edasi käisin erinevaid õppeained vaatamas ja tegin päris palju muudatusi võrredes algse õppeplaaniga, sest küll mõni tund jäi üldse ära ja mõnel juhul tunniplaan üldse ei sobinud. Seal juures tunniplaani vaatamine on siin olnud üks keeruline katsumus, kuna siiani kuni shopping periodi lõpuni pole mingit ülevaatlikku tunniplaani, vaid iga õpetaja ja õppeaine kohta tuleb eraldi otsimas käia erinavatelt lehtedelt ja kui mõtled, et vaatad korra ära ja kirjutad üles ning asi sellega piirdub siis oiiii kui väga rängalt sellega eksida saab. Tunniplaani tuleb absoluutselt IGA PÄEV vaadata, sest tihti peale muudetakse tundide aega, kohta või jäetakse üldse ära tund ja seda umbes 2 h etteteatamisajaga õpetaja enda tunniplaani lehel. Kokkuvõttes, olen juba 3 korda niimoodi kas liiga vara, hilja või asjata vales kohas viibinud ja selliseid kogemusi on kõigil. Igatahes nüüdseks sai see shopping period läbi ja peaksime varsti tunniplaani ka saama. Tahaks öelda, et nüüd on elukorraldus paigas ja saan rahulikult rutiinis elama hakata, aga oh ei. Nimelt otsustas umbes täpselt 20. sept õhtul üks õpetajatest tunniplaani muuta ja nüüd on mul vaja vene keele rühma vahetada. Vene keele rühmi on õnneks mitu muidugi, aga paras ports paberimajandust on vaja ära teha nüüd. Muidu vene keele rühma määramiseks tegime kõik tunni ajase online testi, test õnnestus päris hästi mul, nii et olen Level 5 rühmas (Level 6 on parim). Aga et ka Level 5 toimub eriaegadel olen siiani käinud umbes 2x rohkemates vene keele tundides, et parimat õpetajat ja aega valida, nüüd tuleb see aga siiski ära vahetada.
Seda võib vist terve Venemaa ja Moskva kohta öelda, aga sama kehtib kindlasti ka ülikooli kohta- iga päev üllatab millegagi. Esimese 2 nädala jooksul ei olnud ühtegi loengut, mis oleks olnud nö tavaline, nii nagu Eestis, et lähed kohale, istud klassis maha, tuleb õppejõud ja algab loeng. Kus sa sellega. Esimene loeng näiteks algas tunni hiljem kui pidi algama, õpilasi oli 2x rohkem kui istekohti, nii et istusime põrandal ja kuna siis oli veel Moskvas täielik suvi, siis oli paras saun. Järgmises loengus alustas õppejõud sõnadega- “Hello, and now lets start with the test, like I promised last time”. Kõik olid üllatunud, tegemist pidi olema 1. loenguga. Siis selgus, et õppejõud pidi andma hoopis teist ainet ja mingi hullem segadus oli. Ühesõnaga selliseid erinevaid põnevaid loengu algusi on olnud oii kui palju, aga usun, et see on alguse asi ja edaspidi normaliseerub kõik. Võibolla mitte kõik, aga enamus.
Kui rääkida õppeainetest, siis tegelikult hästi huvitavaid õppeaineid olen leidnud ja see mis ei meeldinud sellest loobusin kohe. Kokkuvõttes on minu praegused ained sellised:
– Fundamentals of International Business
– International Trade
– EU-Russia Relations
– US-Russia Relations
– Russian as Foreign Language (vene keele kursus)
Tunniplaanist veel juttu tehes, siin on tundide toimumis ajad väga erinevad. Kella 9st hommikul 21ni õhtul. Minu enamus tunde on just õhtupoole näiteks. Lisaks on mul vähemalt üle nädala tunnid ka laupäeval ja see on normaalne nähtus. Ühel päeval naljalt üle 2 õppeaine loengu käia ei õnnestu, sest kuigi kõik ülikooli hoooned, mida on umbes 10 ringis asuvad Moskva kesklinnas kulub nende vahel liikumisele enamasti umbes 30-40 minutit, seega tuleb arvestada asukohaga väga ja järjestikku toimuvaid tunde naljalt võtta ei saa. Siiani olen käinud umbes 6 ülikooli hoones. Enamus hooneid on päris kaasaaegsed ja ilusad. Erti ilus on täiesti uus Pokrovsky hoone, millel on klaas aatrium ja ülimõnus raamatukogu.
Ühikaelu
Enamus vahetusüliõpilasi elavad ühiselamus, sest korterid kipuvad väga kulukad olema. Selle eest ühiselamu eest maksame kuus vaid umbes 20 eurot. Selle raha eest on elutingimused täitsa head. Tegemist pole küll nii privaatsete ja mõnusate ühiselamutega nagu Tartu Ülikooli uued ühiselamud (olen vaid paaris käinud, aga need olid ilusad). Siin elame 2 kaupa tubades, igas toas on voodid, kapp, riiul, külmkapp ja 2 kirjutuslauda ja tooli. Tuba ise on umbes 15 m2 suur. WCd ja duššid on terve korruse peale ühised, sama lugu on köögiga. Selle jagamisega on siiani juba oii kui palju erinevaid lugusid juhtunud. Nimelt on inimestel päris erinevad arusaamad kuidas mida teha ja mis on normaalne ja mis ei, seda olen ma kindlalt õppinud siin. Näiteks oma potte ja panne ma köögis hoida ei julge enam (keegi ei julge), sest need lähevad siin pidevalt “kaduma” kusagile. WC kasutamise kohta on ühika grupivestluses pidevalt igasuguseid kurjasid kirju.
Ühiselamud ise asuvad Moskva kesklinna lähedal. Minu ühiselamu (DORM nr 4) on Edela-Moskvas Studentsheskaya metro peatuse juures. Teine välisüliõpilaste ühiselamu on Põhja-Moskvas VDNH peatuse lähedal. Neil on kooli 10 minutit vähem minna, aga meie ühikas on väga lähedal Moskva cityle, mis on väga ilus tõesti! Ma tean, et me vahetusõpilased oleme väga õnnistatud asukoha poolest, nimelt on kohalike HSE üliõpilaste ühiselamu Moskvast veidi väljas ja nad peavad lisaks metroole tramme kasutama, kokkuvõttes võib loengu tulemine olla 2 tunni teekonna kaugusel. Lisaks pidavat kohalike üliõpilaste ühiselamud mitte nii heas korras olema. Veidi kahju on, et meid välisüliõpilasi eraldi kohalikest hoitakse, nii on raske keelt õppida, kuna ühiselamus räägime me pidevalt omavahel ju inglise ja hispaania keelt.
Muidu üldiselt on ühiselamu elu mind pigem hästi positiivselt üllatanud, hästi palju vahvaid inimesi on kokku sattunud. Peamiselt on hästi palju itaallasi, sakslasi (kus neid ka palju ei oleks :D)ja hispaania keelt kõnelevaid inimesi. Minu korrus on peamiselt sakslaste kants. Õnneks mu toakaaslane on hoopis eesti-vene juurtega itaallanna. Mul on hea meel, et ta oskab rääkida ka vene keelt, nii et saame omavahel ka vene keeles suhelda. Vahva on, et kuni siiani on seltskonnad hästi avatud ja saab hästi palju erineate inimesega läbi käia, kuigi looulikult mingid grupid ikka on formuleerunud juba (enamasti rahvuspõhised). Itaallased ja hispaanlased ja sakslased on hästi tihti just omakeskis- mis muidugi üldse ei üllata. Samas mina olen ka enamasti hispaanlaste või itaallastega. Minu nime tõttu enamus inimesi siin on pakkunud, et olen pärit kas Hispaaniast või Itaaliast, niisiis olen alati nö fake hispaanlane pundis. Samas minu õnneks on siin veel väiksema esindajate arvuga riike, nagu Holland ja Serbia näiteks. Ühiselamu elu lahutamatu osa on ühised söömised, kuna minu seltskond elab enamasti 5. korrusel siis sealses köögis (ise elan 2. korrusel). Samuti ühised väljas käimised on populaarne teema, iga nädalavahetus organiseerime mingisuguse baari või klubisse mineku ühiselt. Kambavaim on tugev (siiani vähemalt). Samas on muidugi ka juba draamat, küll pesupesemise, WC korra ja muidu sassis suhete osas, nii et igav juba ei hakka. Kohati tundub nagu elaksin mõnes populaarses tõsielushows.
Praegu on meie ühiselamu elu tugevasti mõjutamas järsk külmalaine. Nimelt on väljas jube külm ja vihmane. See muutus toimus sisuliselt üle öö. Eelmine reede oli veel 27 kraadi ja siis laupäeval oli järsku juba 15 kraadi ja nüüd on päeva aeg maksiamalselt 10 kraadi. Pidevalt on vihmane ja tuuline ja väljas liikuda on ebameeldiv. Samas väljas olemine pole põhimure, pigem on asi selles, et peale seda ühte külma nädalat on ühikas sees külmaks läinud. Vaikselt, pea märkamatult oleme jõudnud sellesse seisu, et sees on 15-18 kraadi ja käin ringi kampsuni ja nahktagiga ning magan tekk ülepea. Nagu selgus kütma hakatakse alates oktoobrist, nii et meil on veel ligi nädal vastu pidada, homme lähen teise lisateki järele. Osaliselt iluselt just sellest tulenevalt on hästi paljud õpilased haiged ka. Kui alguses niitsid kõhuhädad, siis nüüd on külmetushaigused uued ilma tegijad. Olen siiani õnneks üks õnnelikest, kes on puutumata mõlemast probleemist. Siiski selles on ka midagi positiivset, nimelt tundub kõikjal mujal mõnusalt soe. Kõik koolihooned on millegipärast tunduvalt soojemad.
Eestlanna Moskvas 